Paldiski lõunasadamasse kavandatakse uut ja innovaatilist tehast, mis toodab kohalikust tuule- ja päikeseenergiast rohevesinikku- ja ammoniaaki. Tegemist on maailmas üha olulisema tulevikutoorainega, mis aitab laevadel vabaneda fossiilkütustest ja vähendada saastamist väetisetootmises
Eesti ja Hollandi kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 esitas 2023. aasta oktoobris Lääne-Harju vallavalitsusele tehase rajamiseks ehitusloa taotluse. Sama kuu lõpus algatas vallavalitsus keskkonnamõjude hindamise. Hetkel on käimas selle programmi kinnitamine, millele järgneb avalik autelu.
Kuna uue tehase asukohaks on valitud Tallinna Sadamale kuuluva Lõunasadama tööstuspark, siis selle mõju Paldiski linnale ja kohalikule elule ei ole esialgsel hinnangul märkimisväärne, sest tegemist on täiesti suletud tootmistsükliga. Paldiski Lõunasadama territooriumil on juba pikka aega käideldud naftatooteid, veeldatud gaase jms. Tegu on Paldiski elanikele tuttava tööstuspiirkonnaga, mis paikneb mööda sõiduteed linna keskusest paari kilomeetri kaugusel.
“Esimeses faasis investeerime Paldiski tehasesse ligi 70 miljonit eurot. Kui tehas 2026. aastal tööd alustab, siis loob see piirkonda ligi 20 uut töökohta. Lisaks annab tehas igapäevaselt tööd veel paljudele inimestele - alates transpordist kuni teeninduse ja toitlustuseni välja,” ütles Derivaat NH3 ettevõtte juhatuse esimees Erik Laidvee, kes on varasemalt juhtinud Eesti Raudteed ja Transiidikeskust.
Paldiski linna jaoks on uus tehas osa suuremast plaanist, et muutuda väikelinnast Eesti ja Euroopa mõistes üheks nutikaks tööstuskeskuseks ja tulevikutööstuse epitsentriks. Seetõttu kasutab Derivaat NH3 ära kõik seni juba Paldiskisse loodud võimalused. Näiteks tarnitakse rohetooraine tootmiseks vajalik elekter just Paldiski ja Pakri poolsaare päikese-, tuule- ja teistelt taastuvenergia tootjatelt. Samuti on tehase omanike jaoks oluline vee taaskasutus - tootmises kasutatakse üksnes seda vett, mille Paldiskis asuv AS Lahevesi on pärast kanalisatsioonivõrgu läbimist juba ära puhastanud ja mis praegu suunatakse merre. Seetõttu ei avalda uus tehas oma veekasutusega mõju ka Paldiski linna ettevõtetele ja elanikele. Lisaks on plaanis uue tehase juurde luua ka sadevee kogumise süsteemid, et seda tootmises ära kasutada.
Tehas avaldab positiivset mõju ka Eesti majanduse elavdamisele ja Euroopa kliimaeesmärkide täitmisele. Viimane on oluline selleks, et peatada maailma üha enam kurnavat kliimasoojenemist. Üks suurematest süsinikuemiteerijatest on laevandus, mis praegu kasutab saastavaid fossiilkütuseid, kuid peab üle minema rohekütustele.
Hea näite rohevesiniku- ja ammoniaagi kui puhta laevakütuse järjest kasvavast nõudlusest tõi maailma ühe suurima laevandusettevõttega Maersk nõustaja Aleksandra Billeskov, kes esines mullu augustis Paldiski Ettevõtjate Liidu investeerimiskonverentil “Teistmoodi Paldiski”. “Maailma 100 000 kaubalaeva tarbivad aastas 300 miljonit tonni fossiilseid kütuseid ja tekitavad 900 miljonit tonni süsinikdioksiidi heitmeid, mis on 3 protsenti kogu maailma emissioonist,” selgitas Billeskov ajalehe Äripäev vahendusel seda, miks tuleb laevandus rohelisemaks muuta.
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles samal konverentsil, et kuna laevadele tulevad karmid süsinikukvoodid, siis peavad ka sadamad olema valmis laevadele rohekütuseid pakkuma. “Paldiskist võiks saada tankla Läänemere laevadele,” ütles Kalm, kes kergitas juba mullu augustis saladusloori, et Tallinna Sadam peab selle nimel koostööläbirääkimisi Paldiski esimese rohevesiniku- ja ammoniaagi tootjaga.
Lisaks laevandusele on süsinikuneutraalsel ammoniaagil teinegi oluline kasutusvaldkond - keemiatööstus, et toota keskkonnasõbralikumat väetist. Praegu kasutatakse väetiste tootmiseks ca 70 protsenti kogu maailma nii-öelda hallist ehk tavalisest ammoniaagist, mille tootmine tekitab iga tonni kohta 1,9-2,6 tonni CO₂. Aastal 2020 moodustas ülemaailmne halli ammoniaagi tootmine ligi 1,2 protsenti kogu maailma CO₂ heitkogustest.
“Meie tehnoloogia, mille väljatöötamisel on osalenud mitme riigi teadlased ja spetsialistid, läbib praegu patenteerimisprotsessi. Kuid nii palju võin öelda, et see aitab oma senisest erineva tootmistehnoloogia abil toota rohevesinikku ja – ammoniaaki ligi 30 protsenti efektiivsemalt ja vähendada olulisel määral kasvuhoonegaaside teket,” lausus Laidvee.
Kui Derivaat NH3 oma tehase esialgsete plaanide järgi 2026. aasta alguses käivitab, on selle planeeritud tootmismaht 22 500 tonni aastas. “Analüütikute hinnangul kasvab ülemaailmne rohelise ammoniaagi turg aastatel 2022–2027 enam kui ühe miljardi dollari võrra, sest turul kasvab nõudlus selle rohetoote järgi väga kiires tempos,“ kirjeldas Laidvee. “Loomulikult on ka meie plaan oma tootmist laiendada, kui turul nõudlust jätkub ja esimene tehas enda investeeringut õigustab.”
Ammoniaaki toodetakse praegu maagaasist ja selle tootmisprotsessis eraldatakse iga tonni ammoniaagi kohta 2 tonni CO₂. Sel põhjusel nimetatakse tavalist ammoniaaki halliks ammoniaagiks. Praegune turu maht on maailmas umbes 185 miljonit tonni. Roheammoniaak seevastu ei eralda oma tootmisprotsessis CO₂ ja seetõttu eeldatakse, et selle tootmine kasvab lähiajal plahvatuslikult, et asendada halli ammoniaaki ja kasutada seda täiendavalt veel teistel otstarvetel.
Roheammoniaagi tootmiseks tuleb kõigepealt saada rohevesinik vee elektrolüüsi teel. See tähendab, et vesi laguneb vesinikuks ja hapnikuks, kasutades taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat. Seejärel ühendatakse vesinik atmosfäärilämmastikuga, mis võimaldab vesinikul ja lämmastikus katalüsaatori juuresolekul reageerida kõrgel rõhul ja temperatuuril, moodustades ammoniaagi. Lõpptulemuseks on rohelise vesiniku ja õhulämmastiku abil rohelise ammoniaagi tootmine.
Derivaat NH3 meeskonna jaoks ei ole Paldiski tehas esmakordne selline keemiatööstuse projekt. Tehase tehnoloogiat ja projekteerimist tehakse koostöös Ukraina ettevõttega, kellel on enam kui 40-aastane kogemus ammoniaagitehaste rajamise valdkonnas.
Derivaat NH3
| 
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
