Lõppeval nädalal toimus Viimsis Rannarahva muuseumis Harju Kalandusühingu üldkoosolek, mille peamine päevakorrapunkt oli Harju Kalandusühingu strateegia 2024-2030 kinnitamine.
Tollesse said oma kommentaarid anda ühingu liikmed ja osapooled, sealhulgas Lääne-Harju vallavalitsus. Meie põhilised ettepanekud puudutasid lautirkohtade rajamist/korrastamist ning siinsete väikesadamate arenguvõimalusi, samuti ka kalanduspiirkonna looduskeskkonna heaolu. 100 kilomeetri pikkuse merepiiri juures on meil liiga vähe kohti, kust kalurid ja kalastajad oma aluseid vette lasta saaksid, mistõttu peame vajalikuks täiendavate lautrikohtade rajamist. Enne oma ettepanekute tegemist konsulteerisime ka siinsete kaluritega, et paremini mõista nende vajadusi ja soove ning nendega arvestada.
Strateegia on leitav ka allolevalt lingilt, kuid mõned tähelepanekud:
Olukorrast piirkonna kalanduses
Kalanduspiirkonnas on 3 linna (Paldiski, Maardu ja Loksa) ning 71 rannaküla.
Kalanduspiirkonna pindala on 1826,5 ruutkilomeetrit ja rannajoone pikkus ca 530 km.
Harjumaal on 2023. aasta seisuga aktiivsena kantud Kalalaevaregistrisse rannapüügis kasutatavasse 219 paati. Harjumaa omavalitsustest on Lääne-Harju vallas kõige rohkem selliseid paate - ligi 70. Kutselisi kalureid on vallas registreeritud aga 35. Lossimiskohti on vallas 36.
Harjumaa rannapüük on olnud viimase viie aasta juures stabiilne jäädes 60 tonni lähedale. 2023. aastal tõusis väljapüük pea 74 tonnini. Koguseliselt enimpüütud kala oli räim, mida püüti 2023,a 31,8 tonni. Liigiti oli erinevaid püügikalu 32.
Rändekalade päev lisati sündmuste nimekirja
Harjumaal toimub regulaarselt mitmeid kalandust populariseerivaid sündmuseid: näiteks traditsiooniliselt aprilli lõpus üle-eestiline avatud kalasadamate päev Harjumaa sadamates, samuti mõnes piirkonnas ka kalurite päeva juuli alguses. Uude strateegiasse lisati ka Lääne-Harju valla korraldatav rändekalade päev, mis on kaks korda toimunud Padisel ning tänavu kevadel tuleb Vasalemma jõe kaldal.
Kalandus on võimalus ettevõtluse ja turismi edendamiseks
Strateegias pööratakse suuremat tähelepanu ka kalandusega seotud ettevõtlusele.
Harjumaa rikkalik ja puhas püügipiirkond on atraktiivne kalast ja kalandusest huvitatud turistidele, võimaldades senisest veelgi enam arendada kalandusturismi ja sellega seotud koostööd turismiettevõtjatega. Mitmekesistamine aitaks ka pikendada turismihooaega ja tõsta selle tasuvust.
Et strateegia on aluseks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond toetuste jagamisele, siis seati ka konkreetsed tegevussuunad, millele uuel perioodil toetust taotlema hakatakse.
Nendeks on:
- Vee-eluressursside väärindamine ja otseturustamine ehk rannakalurite tulu suurendamine.
- Sadamate taristu parendamine ja pakutavate teenuste mitmekesistamine. Tolle suuna eesmärk on kalasadamas pakutavate teenuste mitmekesistamine. Nimetatud punkt pakkus koosolekul kõvasti kõneainet, sest hetkel on strteegias neli tolle punkti alla käivat sadamat: Ristna sadam, Tilgu sadam, Leppneeme kalasadam, Tapurla sadam. Samas soovis ka Hara sadam olla toetuste saajate nimekirjas. Üldkoosolekul otsustati, et kuigi strateegia võetakse vastu, siis klausliga, et sadamate analüüs tehakse uuesti, mis tähendab, et kõigil Harjumaa sadamatel on veel võimalik sinna tegevussuunda sisse saada.
- Majandustegevuste mitmekesistamine. Tolle suuna eesmärk on samuti rannakalurite sissetuleku suurendamine.
- Looduskeskkonna tingimuste parendamine. Siin peetakse silmas kalade kudetingimuste parandamist, samuti kalanduspiirkonna looduskeskkonna hoidmist.
- Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamine. Rannakülade turgutamine ja elus hoidmine, nende identiteedi säilitamine. Samuti erinevad kalandusüritused, millele toetust saaks taotleda.
- Kalurite teadmiste ja oskuste edendamine. Eesmärk tõsta rannakalurite teadlikkust äri arendamisest ning uute tegevustega alustamise võimalustest.
|
.jpg)
.jpg)
_(002).png)
